Ma arvan, et unistus 3D bändi oma albumist võis sündida juba koos koguduse rajamisega, kui panime teenistuste jaoks bändi kokku. Oleme alati igatsenud, et koguduses lauldav muusika võiks olla meie oma emakeeles, et siin Eestimaal ei peaks ühelgi osalejal laulude sisu ning evangeelium jääma keele tõttu (pooleldi) arusaamatuks.
Kui 8 aastat tagasi kogudust rajades ütles pastor Jakob mulle, et peaksin hakkama olema helipuldis, siis võis see mõte tunduda normaalne ainult sellepärast, et koguduse rajamine ise muudab kõiki elu perspektiive. Ma arvan, et iga meeskonnaliige oli valmis tegema mida iganes, et evangeeliumiga inimesteni jõuda. Olin siis 15-aastane ja kuigi tegelesin tihedalt muusikaga, ei teadnud ma helitehnikast midagi. Nüüd olen 24 ja sellest on saanud minu elukutse. See lugu on pikem, aga idee on selles, et Jumal laseb tihti meie potentsiaalil välja tulla just koguduse keskel teenides ja Teda usaldades.
Laval näeb ülistusbänd tavaliselt välja igati uhke ja ilus, ent ilmselt pole paljudel ettekujutust, et suurim ja mingis mõttes mustem töö tuleb bändiliikmetel ära teha omaette. Selleks, et nähtav osa õnnestuks, tuleb oma muusikalisi oskusi ja andeid lihvida ning pidevalt harjutada, et vormis püsida ja areneda. Tuleb osata proovides oma kaasmuusikuid kuulata ning enda mängitu/lauldu nendega kokku sobitada, et tekiks tervik ja mitte lihtsalt müra. Ka muusikapsühholoogiline pool on oluline: tuleb kujundada esitatavatest lauludest üks terviklik ülistusaeg, mis võiks tervislikul viisil toita emotsionaalset poolt meie usueludest ning poleks lihtsalt kontsert, kus on laulud reas. See on veel ainult muusikaline osa. Et lihtsalt laulust saaks ülistus, tuleb oma suhe Jumalaga hoida tugev ja toidetud, sest kuhu sa inimesi juhid, kui oled isegi teelt eksinud? Ja siis veel need magamata ööd, varajased hommikud ja pikad õhtud, mis kuluvad ettevalmistuseks ning tehnika koristamiseks (mil lisaks bändile töötab hea tulemuse nimel tavaliselt rohkemgi produktsioonitiim, keda keegi isegi tähele panna ei oska, kuna ülistamise ajal toimetavad nemad lava taga).
Glamuurse kuvandi taha nägemisel võib tekkida ka küsimus: kui tööd on palju ja see on pingeline, kuidas siis bänd üldse “ülistada” saab? Ülistus võib lisaks laulmisele nõuda ka tähelepanelikkust, ette mõtlemist, teistega koos töötamist ja muud praktilist. Tänu Jumalale, et meie ei pea saama end läbi ülistuse hästi tundma, vaid Tema!
Läbi selle kõige tekib rõõm Jumalast ja võimalusest Tema kogudust teenida. Ma usun, et kui oskame seda tähele panna ja ellu rakendada, saab muusika meid igapäevaselt väga palju toetada. Piibel ütleb, et Jumala sõnal on vägi - see on justkui kaheteraline mõõk (Hb 4:12) - kogu aeg kasutatakse seda väljendit, aga mõtle korraks, KAHE teraga mõõk, topeltefektiivne!. Ja kui sellest sõnast inspireeritult on keegi kirjutanud lauluteksti ning selle ilusasse muusikalisse kuube riietanud (ehk lisanud juurde tahu, mis inimest emotsionaalselt puudutab), siis miks mitte kasutada muusikat kui sõnumit, mis jõuab vahel paremini kohale, kui tavaline paljas tekst? Mul on elus olnud mitmeid keerulisi perioode, kus teatud laulud, milles “lihtsalt on nii hästi öeldud”, on mind palju toetanud ja julgustanud edasi minema.
See album sai salvestatud mingis mõttes märkamatult, sest suvisel Võimaluste Festivalil Aa rannas salvestati kõik toimunud teenistused. Ehk oleks eraldi salvestusele keskendumine võinud tuua muusikaliselt ja helitehniliselt parema tulemuse, kuid meie eesmärk oli anda enda parim just seal kohapeal nende ülistushetkede õnnestumiseks. Meist paljudel on kindlasti võimsaid mälestusi sellest, mida Jumal seal Aa rannas tegi. Usun, et sellel live-albumil on oma võlu, mis võib aidata meenutada ja kinnitada VF-il kogetud emotsioone ning läbi selle tehtud tähtsaid elumuutvaid otsuseid. Seda albumit ette valmistades on olnud palju kahtlusi ja võitlusi sellega, kas oleme suutnud anda enda parima, kuid igal juhul usume, et Jumal tahab seda muusikat kasutada koguduse ülesehitamiseks ja julgustamiseks.
Merlin