Sündisin mittekristlikku perre, kus ei olnud mingisugust kindlat uskumust. Juba esimesest klassist peale kannatasin koolis kiusamise all ja kusagil algkooli ajal lõpetasin ma omavanustega suhtlemise ning olin peaaegu alati täiesti omaette. Koolitundide ajal proovisin jääda nii palju kui võimalik tagaplaanile. Mitmel korral tekkis mul väga suur tahtmine oma koolist lahkuda, aga millegipärast ma ei teinud seda. Ma jätkasin sellist elustiili pikka aega, piirates oma sotsiaalse elu vaid paari sõbrani.
Ühel koolipäeval kutsus üks mu klassikaaslane mind 3D kogudusse. Lootsin, et see klassikaaslane lihtsalt unustab ära, et oli mind kutsunud, aga umbes pool tundi enne jutluse algust andis ta mulle teada, et ma elan põhimõtteliselt otse koguduse kõrval. Kui ma kohale jõudsin, olin täiesti vapustatud: inimesed olid lahked, jutukad ning ma olin veendunud, et tahan siia tagasi tulla. Samuti sain kaasa elada oma klassikaaslase ristimisele. Koguduses käisin rutiinselt mitu kuud, kuulates jutlusi, rääkides inimestega, kuni läksin esimest korda laagrisse nimega English Camp. Minu ainsaks motivatsiooniks sinna minna oli rääkida inimestega inglise keeles. Minnes ma veel ei teadnud, et see oli ühtlasi ka kristlik laager. Terve laagri vältel minu elu vaatepunktid said muudetud, ma tutvusin imeliste inimestega ja võtsin Jeesuse oma ellu vastu!
Augusti keskel läksin teise laagrisse, kus avanes ka võimalus saada ristitud. Ma ei näinud mingit põhjust, miks ma ei peaks seda teha laskma, kuna olin otsustanud oma elu Jeesusele anda. Sellest ajast peale on mu elu aina paremuse poole liikunud ja ma pole hetkekski kahetsenud neid muutuseid ja otsuseid, mis ma tegin oma elus nende paari kuu jooksul.