Ma olen ennast viimasel ajal leidnud üle mõistuse käivatest ja vahel vägagi arusaamatutest olukordadest. Lühikese ajaga on esile kerkinud mitu erinevat võimalust minna praktikale või asuda pigem tööle uues kohas. Samas on mulle endale mõistmatul viisil kas mõni töövõimalus ära öeldud või pole ma saanud mingi muu asjaolu tõttu töövestlusele minna. Praeguse ebakindla olukorra tõttu olen hakanud ennast süüdistama ja leidma vigu seal, kus neid tegelikult ei ole.
Samas on Jumal mulle läbi keeruliste valikute näidanud, et mul tarvitseb Teda rohkem usaldada.
Ma usun, et Jumal tahab, et me annaksime end Talle üle rasketele olukordadele vaatamata. Meil on tarvis alistuda ja Teda usaldada, mis viib edasi Tema õpetuse järgi tegutsemisele. Tänu sellele teadmisele olen kindel, et Jumal teab milline töökoht on mulle sobivaim ja usun, et vaid Temale toetudes leian õige väljundiga kutsumuse - sellise, mis Jumalat kõige enam austab.
1. Joh 2:15-17
Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust.
Sest kõik, mis on maailmas - lihahimu ja silmahimu ja elukõrkus - ei ole Isast, vaid maailmast.
Ja maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.
Eliisabet