Minu kristlaseks saamine ei toimunud ühe hetkega. Mul võttis aega umbes aasta, et ületada kõik kahtlused ja saada aru, et Jumal igatseb minu järele ning et minagi olen teda alati otsinud.
Kristlaseks sain ma tänu oma heale sõbrannale Johanna Liisale. Nimelt olen ma Pärnus temal ja ta perel vahetevahel külas käinud. Alati olen ma nende perekonna juures tundnud pidevat Jumala kohalolekut. Nad on perekond, kes õpetasidki mulle oma juttudega, kui tugev on Jumala armastus.
Ühel sügisõhtul, kui ma peale väsitavat koolinädalat neile külla olin sõitmas, jõudis mulle kohale teadmine, et ma ei suuda enam samamoodi jätkata. Ma olin täielikult murdunud. Mind lammutasid kooliga seotud probleemid ja haigus, mille pärast valatud pisaratest oleks saanud kokku terve jõe. Minu peas oli hakanud keerlema mõte, et kas elu on midagi väärt, kui kõige selle jaoks on vaja ainult kannatada. Surm tundus mulle lahendusena. Seda kõike oli väikese inimese jaoks liiga palju.
Kui me Johannaga oma tavalisi jutte elust rääkisime, tundsin ma, et temale oma probleemist rääkimine oleks kõige parem otsus, mida ma sellel hetkel teha saaks. Ta oli alati oma Jumala armastusest tuleneva positiivsusega mulle eeskujuks olnud.
Kui ma talle oma probleemist olin rääkinud, selgitas ta mulle seda oma teooriaga, et kuri üritab mind ennast vihkama panna ja selle läbi haavata ka Jumalat. Ta tegi mulle selgeks, et JUMAL ARMASTAB MIND!! Ta tekitas minus taas tunde, et ma ei ole üksi. Kõik need takistused ongi osa Jumala plaanist, et ma saaksin kasvada ja areneda suuremaks isiksuseks. Palvetades tundsin ma üle pika aja palve jõudu. Jumal kõneles minuga, ta oli mind oodanud. Ja see tunne oli võimas!
Peale kristlaseks saamist olen ma näinud väga palju muutust. Ma olen hakanud probleemides nägema lahendusi, leidma rasketel hetkedel positiivset päikese sillerdust, ma olen õppinud armastama ennast ja teisi tingimusteta. Oma suuremast probleemist, haigusest, mis oleks võinud ilma operatsioonita mind tappa, leidsin ma põhjuse poeesia loomiseks ja juttude kirjutamiseks. Jumala plaan oli olnud mind läbi valu kasvatada kokku nii endaga kui ka temaga.
Tänu Jumalale ma leidsin ka jõudu, et isegi rasketes viiuli- ja lauluarvestustes leida rõõmu ja mitte mõelda sellele, kas noot oli pool tooni must või kõrge või mis käik on järgmine. Pärast palvetamist tundsin ma alati, et Jumal seisab minu kõrval ja juhib seda kõike läbi minu. Läbi raskete hetkede kasvasin ma temaga lähedasemaks. Jumal on alati meiega koos. Ka praegu.
Jumal on ka osa kogudusest. Kogudus on muutunud mulle kohaks, kuhu ma iga nädal rõõmuga tulen. Võiks isegi öelda, et see on kõige oodatum sündmus minu nädalas. Kogudus on koht, kuhu sa võid tulla kurvana ja nad muudavad sind maailma kõige õnnelikumaks inimeseks! Ma olen õnnelik, et ma olen endale valinud 3D koguduse.
- Grete Kaio