16.03.2019 oli minu ja Rando pulmapäev. See tähendab, et kui me abiellunuks täpselt aasta hiljem, oleks riikliku eriolukorra tõttu pidanud pulma ära jätma ning laulatusegi tühjas kirikus pidama. Olen Jumalale tänulik, et nii ei läinud.
Siiski oli meie laulatusel eriolukord. Kindlasti tunneb täna nii mõnigi inimene neid ehmatavaid tundeid ja mõtteid, mida mina oma pulmapäeval. Me laulatus oli umbes 5-6 minutit kestnud, kui kuulsin, et keegi mu lähisugulaste seast hingas paar korda korisedes ja kukkus kokku. Järgnes mu õe kontsaklõbin, väga palju sahmimist ja hädaabikõne. Minut või paar hiljem kaikus kirikusse juba kiirabisireen. Meedikud jooksid sisse.