“The wrong love makes you wonder where God is. The right love makes you feel him everywhere.”
Tahaksin sellest tsitaadist jagada tunnistust. Kasvasin üles kristlikus peres. Kui olin 6-aastane, siis mu ema lahkus meie perest ning otsustas enda rada mööda minna. Muidugi oli see väga valus meile kõigile, isale lausa nii valus, et tal tuli depressioon ja hakkas enda muresid alkoholipudelisse uputama. Selle kõige tõttu oli mul vaja leida inimest enda ellu, kes hoolitseks minu eest ehk oleks mulle n-ö hooldaja või kasuema. Olen nii tänulik Jumalale, et see inimene leiti kirikust. See on tõeline pühendumine - ausalt!
Käisin siis lastekirikus ja leidsin sealt parima sõbranna ning kuni teismeeani olime ninapidi koos. Kui tuli teismeiga, hakkas tema pidudel käima ja ka mina. Otsisin väärtust ja armastust inimestelt, aga kahjuks mitte enda Loojalt. Tundsin pidudel käies, et see pole õige, sest see ei täitnud minu hinge ja ei kosutanud mind, pigem vastupidi. Tundsin, et olen katki ning samas alati kahtlesin Jumala armastuses ja olemuses läbi küsimuste. Lisaks kõigele sellele andsin Talle nii palju põhjuseid, miks mind mitte armastada, aga sellest hoolimata see ei muutnud Teda ning Tema arvamust minust. Kuniks ühel hetkel kogesin ja jõudsin järeldusele, et Jeesus suri minu eest, teades, et ma ei pruugi mitte kunagi Teda tagasi armastada. See oli tõeline armastus, mida ma kuskilt maailmast ei saanud leida ja mis ei olnudki maailmast. See armastus oli/on nii sügav ja mõõtmatu. Kogesin seda tingimusteta armastust, mis kosutas minu hinge ja sügavamaid hingesoppe. Kogesin Jumalat.
Tol hetkel vaadates enda elu peale, nägin mustreid, kuidas Jumal oli mind nii kaitsvalt enda tiiva all hoidnud. Küsimuste asemel “Kus on Jumal, kui maailmas on kannatused?" jms tekkisid olukorrad, kus hakkasin Teda igal pool tundma ja kogema - igas päikeseloojangus, igas tähekeses, mis säras taevas. Kogu Tema loodu andis märku, öeldes: “Ma olen siin.” (Rm 1:20). Olen nii tänulik elu üle, mis on nii suur kingitus! Olen tänulik, et Jumal ei jäta kasutamata ühtegi kogemust meie eludes, sest “Me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks - neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud” (Rm 8:28).
Olen tänulik, et igaühel on mõju ja lugu, mida Jumal on kujundamas. Lase siis Jumalal kujundada enda elu, sest Tema käes on pastakas ja see on täiega väärt seda!
“Aga ustav on Issand, kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab.” (2Ts 3:3)
Viktorya, veebruar 2019