Tulen usuvõõrast perest. Minu peres Jumalast ei räägitud või kui räägiti, siis suhtumisega, et usk ei ole tõsiseltvõetav. Enne kui ma 3D kogudusse tulin, siis olin kokku puutunud ainult kahe inimesega, kelle puhul teadsin, et nad on kristlased: gümnaasiumis programmeerimise õpetaja ja põhikoolis üks klassivend. Õpetaja puhul ma veel imestasin, kuidas saab kõrgelt haritud inimene olla usklik. Jumalast ei räägitud kodus, koolis, tööl – mitte kusagil. Jumal oli kapseldatud ainuüksi kirikusse ja mitte keegi minu tutvusringkonnast ei käinud seal. Ainuke kanal, kus ma Jumala kohta õppisin, olid pilkavad videod youtube-is.
Nooremana oli mul palju probleeme vaimse tervisega. Tundsin, et ma ei saa elada normaalset elu: olin koguaeg väsinud, puudus motivatsioon, mitte miski ei valmistanud mulle rõõmu, mul oli koguaeg paha tuju, mul ei tekkinud sügavaid sõprussuhteid, tüdrukutega suhted läksid kiiresti ja inetult lahku, ma ei osanud hästi suhelda inimestega ja tundsin teiste inimeste ümber väga tugevat ärevust, tihtipeale ma lihtsalt vältisin inimesi ja veetsin palju aega üksinda.
Ma otsustasin, et mu elu peab muutuma, ma ei saa nii edasi elada. Pöördusin ainsasse kohta, kuhu ma oskasin pöörduda: eneseabi ja psühholoogia. Kulutasin mitu aastat eneseabi raamatute, toidulisandite, mõtteliste harjutuste ja muu peale, kuni pidin tunnistama, et sellest kõigest ei olnud mingit kasu – kõik oli täpselt samamoodi nagu enne ning ma ei olnud muutunud.
Kui ma sain aru, et eneseabi ei tööta, siis järgmisena pöördusin New Age spirituaalsete gurude poole. Neil kõigil oli hinduistlik ja budistlik taust, kuid igaühel omaenda õpetus. Sain nende käest abi oma vaimse tervise probleemidele ja see tekitas minus suurt uudishimu ning soovi sügavamalt mõista seda maailma. Ma võtsin end rohkem kui aastaks töölt vabaks, et tutvuda budismi, hinduismi ja New Age õpetustega lähemalt, kuid jäin hätta, sest oli liiga palju erinevaid õpetusi ja õpetajaid ning mida rohkem ma püüdsin mõista, seda sügavamasse segadusse ma sattusin. Mul tekkis eksistentsiaalne kriis, ma ainult mõtlesin nende asjade peale ning tundsin, et ei saa elada oma elu edasi, kuniks pole leidnud tõde.
Peale rohkem kui aastat kestnud vaimset ekslemist, sattusin ühel päeval lugema Piibli tsitaate, mille keegi oli Internetti postitanud. See äratas minus tugevat huvi, aga ka mingisugust äratundmist. Ma ei olnud Piiblit varasemalt lugenud, aga imestasin, kui teravmeelsed ja tabavad mõtted seal olid.
Ma lugesin suure õhinaga evangeeliumi läbi ning avastasin ehmatusega, et mul oli olnud täiesti vale arusaam Piiblist ja usust. See, mida ma lugesin, tundus nii loogiline, selge ja õige, võrreldes sellega, mida ma siiani olin saanud teiste spirituaalsete õpetajate käest. Ma tundsin, et segadus, mis oli minu peas, sai korraga selgeks terviklikuks pildiks.
Olin üllatunud, kui lugesin, et Jeesus Kristus võitles nende samade kiusatuste ja valedega, millega mina olin võidelnud, ja seda juba 2000 aastat tagasi. Ma olin üllatunud, kui lugesin, et esimene seadus on armastada Jumalat kogu oma südame, hinge ja mõistusega, ja teine seadus on armasta teist inimest nagu iseennast (Mt 22:36–39). Need 4 salmi võtsid kokku kogu New Age õpetuse, aga kujul, millest ma lõpuks aru sain. See aga oli ainult üks väike lõik Piiblist – seal oli kirjas veel nii palju enamat. Ma tundsin, et lõpuks olen leidnud kellegi, kes tunneb elu ning kellel on vastused minu küsimustele – Jeesuse Kristuse. Tundsin veendumust ja selgust, mida polnud kunagi varem kogenud.
Varsti, peale seda äratundmist, tekkis mul tahtmine teiste kristlastega kohtuda ja sattusin Facebookis 3D koguduse postituse peale. Mind võeti rõõmuga vastu, hoolimata minu taustast, ja olen leidnud siit head inimesed ning tunnen end kodus.
Kaarel Purde
31.01.2022